"Püha tõde"

Ühel ilusal esmaspäeval anti mulle ülesanne kuulutada teile püha tõde. Kui natuke lihtsustada saab küsida mis on elu mõte. Elu mõte on minu arvates väga selge. Tuleb hoida liiki ja areneda. Maal on elab väga palju erinevaid liike, aga ainult ühele neist on antud võime ise midagi teha. Kõik loomad ja linnud ja putukad elvavad kogu aeg ühe malli järgi - et asi püsiks tasakaalus, ei saa seda rütmi muuta. Aga siis tuli inimene ja talle anti võimalus ise mõelda mida ta teha tahab.
Kui sul on kodus robot, kes toob sulle soovi korral õlut, siis mingil hetkel sa tahaks, et ta saaks sellele ka ise poodi järgi minna, või veel enam, ise teha. Kui robot on piisavalt arenenud, võib juhtuda, et ta joob selle õlu ise ära ja põgeneb ära. Elu mõte on seega arenemises. Aga arenemine võib ju olla ka negatiivne ehk me peame kõvasti õppima ja avastama ja täiustama.
Püha tõde selle eest on hoopis midagi muud. Tõde või teadmine üldse on minu jaoks midagi abc-sugust. See, millel põhineb kõik muu, ja mis ei muutu kunagi, mitte mingisuguste eritingimuste juures. Millest kõik alguse sai. Minu jaoks on see kõik energia. Energiast sai kõik alguse ja energia on igal pool. Absoluutselt kõik on energia, lihtsalt igal pool erineval kujul, ja mitte ainult tuule- ja hüdroenergia vaid viha energia ja armastuse energia. Et kõike seda energiat osata kasutada, tuleb teada täpselt, mida teha. Aga tänapäeval on kõik see kuidagi sassi läinud. Igal pool on meeletu hulk erinevaid mõjutusi, mille tõttu ei saa enam inimesed kõige ehedamatest emotsioonidesti aru, vaid käituvad kui loomad, instinkti ajel. Ma seostaksin seda sellega, et neid Maal vajalikke tarkusi antakse igale ühele vastavalt inimesele. Kuna kuri on teatavasti taunitav, siis saavad teadmised need inimesed, kes selle teadmise ka õigesti praktikas rakendavad. Ei ole ju õpetada kedagi relva käsitlema, kui sa tead, et ta lihtsalt laseks kellegi maha.

Ma pean lõpetama, sest sõnad lähevad juba sassi, aga sellegi poolest ei ole mõtet vastu vaielda.